Malevast

4. septembril 1991 tunnistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium oma otsusega kehtetuks Kaitseliidu likvideerimise otsuse ning alates 28. aprillist 1992 arvati Kaitseliit Eesti Kaitsejõudude koosseisu. Kehtima hakkasid 1931. aasta põhikiri ja 1934. aasta kodukord.

Kaitseliitu hakati organiseerima ka Lõuna Läänemaal. Juba 13.04.1990, kui pandi Kirblas üles kuulutus vastava koosoleku pidamiseks. Paar päeva hiljem oli samasugune kogunemine Lihulas linnavalitsuse saalis, kuhu kogunes paarikümne mehe ringis. Järgnesid kogunemised Kaitseliidust huvitatutele, 19.04.1990 Kõmsil ja Virtsus, seejärel Metskülas ja Tuudil. Margus Järve tegutses üldjuhina. Eestvedajaks Lihula kandis oli Peep Põldäär, kellest sai ka Lihula malevkonna pealik.

Samuti oli koos hulk Kaitseliidust huvitatuid ka Ridalas Heiki Magnuse organiseerimise tulemusena. Siin moodustus Ridala malevkond. Ja Ristil politseiohvitseri Benno Leesiku eestvedamisel moodustati Risti malevkond.

Margus Järve kasutas oma volitusi Kaitseliidu Lääne maleva juhtimisel, mis talle oli antud ja nii sai ametlikuks asutamiskuupäevaks 27. september 1991. Riigikaitse osakond eraldas Kaitseliidu Lääne malevale ruumi oma majas Haapsalus Õhtukalda 15. Laps oli sündinud ja hakkas kasvama, kuid loomulikult kõigi kasvuraskustega. Margus Järve oli samal ajal ka tegev Jäägrikompaniis. See tekitas teatud mõttes raskusi ühtviisi hästi vedada kahes ametis. 25.novembril 1992.a määras tollane Eesti Kaitseliidu ülem major Manivald Kasepõld.

Ridala malevkonna pealiku Heiki Magnuse Lääne maleva pealiku kt-ks. Märtsist 1993 oli taas vormiliselt Margus Järve malevapealik kuni 3.novembrini 1993, mil ta viidi üle Lääne malevas instruktori ametikohale. Praktilist igapäevatööd tegid malevas LN staabiülem Vello Masing ja edasine Ridala malevkonna pealik Heiki Magnus, Risti malevkonna pealik Benno Leesik ja Lihula malevkonna pealik Peep Põldäär.

Politseiamet vaatas Eestis üldiselt umbuslikult relvi omavate kaitseliitlaste peale, sest politseil ei olnud kontrolli nende üle. Läänemaa suureks eeliseks oli siin Risti malevkonna pealik Benno Leesik, kes oli samal ajal ka politseiohvitser. Teda usaldas nii politsei kui ka kaitseliit. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks oli Benno Leesiku juhitav rahavahetusaktsioon juuni kuu teises pooles 1992.a. Ta värbas üheksa meest kaitseliitu omale abiks selleks vastutusrikkaks operatsiooniks ja nende hulgas ka Aksel Heidemanni (14.06.1992) Kõik sujus hästi.

Risti malevkonna keskus asus Paliveres politsei majas. Kuna kaitseliidul ei olnud sel ajal erilisi rahalisi vahendeid, siis oli nende käes võimalus kasutada politsei majas ruume relvahoidmiseks ja telefoni. Kõik kulud kandis politsei.

1993.a. oli küps Eesti Kaitseliidu jõuliseks esiletulekuks. Johannes Kert tegi Aksel Heidemannile ettepaneku asuda Lääne maleva pealiku kohusetäitjaks. Järelemõtlemiseks andis 24 tundi. Aksel Heidemann vastas jaatavalt ja jätkas Lääne maleva struktuuri ülesehitamist. Samas ka korra tugevdamist. Viinalembelised kaitseliitlased said karistada või heideti koguni kaitseliidust välja. Kaitseliidust kustutati liikmeid ka „loiu tegevuse tõttu”. Nii nagu vanal Eesti ajal…

Aksel Heidemanni juhtimise ajal korraldati kuulus politsei ja kaitseliidu ühisettevõtmine „linn lukku”. Üldjuhiks juunist 1994- veebruarini 1995 oli Ridala malevkonna pealik Heiki Magnus, hiljem Kulno Rehkalt. See oli hea vahend kurikaelte tiibade kärpimiseks ja linna turvalisuse tagamiseks. Aeg oli keeruline. Kõigile linna viivatele teedel olid politsei ja kaitseliidu relvastatud ühispatrullid, kes kontrollisid linna minevaid ja väljuvat transporti. Tollel ajal oli Haapsalu üks turvalisemaid linnu Eestis.

Oma töö alguse kohta ütleb Aksel Heidemann, et Lääne maleval oli üks tuba Riigikaitse majas Õhtukalda 15, kuid Paliveres oli talle käepärasem ja nii toimis Lääne maleva staap Paliveres, kuni 1996. aastani, mil politsei jaoskond kolis Taeblasse. Taeblas oli staap kuni 1998.a-ni, mil Lääne malev sai kätte oma ruumid Haapsalus Lahe tn 17. Nüüd olid ruumi mured murtud ja staap asub Läänemaa keskuses. Samuti paranes aasta aastalt nii relvastus kui ka eelarvelised vahendid.

12.07.1999.a. viidi Aksel Heidemann üle Kaitseliidu ülema käskkirjaga Peastaabi personaliülemaks Uueks pealikuks määrati Heidemanni järel Urmas Muld, kes töötas sellel ametipostil 12.07.1999-24.09.2000.a. Urmas Muld asus õppima Balti Kaitsekolledžisse ja maleva pealiku kt-ks määrati Heino Rebane 25.09.2000-8.01.2001, siis asus tema õppima Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusse ja malevapealiku kohusetäitjaks määrati Jüri Treuman 9.01.2001-15.07.2001.

16.07.2001 määrati Lääne maleva pealikuks Arnold Juhans. 28. veebruarist 2015 oli malevapealikuks major Mehis Born. 01. augustist 2016 oli KL LN malevapealik kolonelleitnant Rasmus Lippur ja maleva staabiülemaks määrati major Jüri Bachman. 11.detsembrist 2018 on KL Lääne maleva pealik kolonelleitnant Meelis Pernits.

Lääne malevas oli 2015. aastal 1052 kaitseliitlast, lisaks kodutütreid 208 ja noorkotkaid 211, naiskodukaitsjaid 185. Kõiki kokku 1656 inimest, kes on parimas isamaalisuse koolis ja on igal ajal valmis oma kodumaad kaitsma.

Kaitseliidu Lääne malevast on välja kasvanud sellised üle riigi tuntud Kaitseliidu juhid nagu endine Kaitseliidu ülem Benno Leesik, peastaabi endine personaliülem Aksel Heidemann, endine Kaitseliidu peastaabi ülem Urmas Muld ja endised peastaabi ohvitserid Vello Masing ning Kristjan Muld