Läänemaa Võidupüha tähistamise keskpunkt oli sel aastal Lääne-Nigulas. Pidulik päev algas kontsert-jumalateenistusega Lääne-Nigula kirikuks kus teenis koguduse õpetaja Leevi Reinaru ja koguduse laulukoor laulis teema- ja päevakohaseid laule. Võidupüha kõne pidas Nõval elav kindralmajor Neeme Väli. Teenistusel teenisid kaasa kpt Aksel Heidemann KL Lääne malevast ja Eha Grossev NKK Lääne ringkonnast.
Läänemaa ohutuspäeval Lääne-Nigula kiriku pargis pakkusid tegevust kaitseliidu üksused ja koostööpartnerid. Ohutuspäeval sai näha kaitseliidu tehnikat, proovida laskmist, harjutada tulekustuti kasutamist, uurida vanglateenistuse ja politsei autosid ja tehnikat. Naiskodukaitse tutvustas oma tegemisi ja pakkus sõdurisuppi. Ohutuspäeva üldjuht ja vastutav oli kpt Jüri Tõnisma, modereeris Margus Luik.
Ohutuspäeva tipphetk oli aga briti ründkopteri Apache AH-64 maandumine pastoraadi vastas platsil. Kopterid, mille lendamist on kuulda olnud ka Läänemaa kohal, on osa Ühendkuningriigi maaväe õhukorpuse 663. eskadrillist, mille kodubaasiks on Wattisham.
VÕIDUTULI
Peale ohutuspäeva algas kell 15.15 aktus ja kell 16 saabus Tartust presidendi poolt läkitatud võidutuli. Tuletoojad olid kaitseliitlane Mati Kallemets ja kodutütar Gertu Küttmann, kes mõlemad on silma paistnud heade sportlike saavutuste poolest.
Võidupüha pidulik aktus liputoimkonna sissemarsi, pärgadepaneku, sõnavõttude, tunnustamiste ja muusikaliste vahepaladega toimus Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures. Muusikat tegi KL Lääne maleva orkester ja ansambel Reinaru Vennad. Aktuse lipuohvitser oli kpt Aksel Heidemann, sündmust modereeris n-vbl Heiki Magnus.
Pidupäevakõnes meenutas Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur sada aastat tagasi toimunud Võnnu lahingut ja 150 aastat tagasi peetud esimest laulupidu.
Kaitseliidu Lääne maleva pealik kol-ltn Meelis Pernits: „Oma riigile väärtuslik olemiseks ei pea olema poliitik ega sõjamees, vaid hea eestlane saab olla oma tööd hästi tehes ja teiste tööd austades, hoida oma peret, aidata sõpru ja olles hea kaasinimene“.
Vabadussõjas langenute mälestusmärgi ees andsid tuletoojad tõrviku üle kol-ltn Meelis Pernits’ale, kes läitis sellest valdade, osavaldade ja külaseltside tõrvikud.
LIHULA
Võidupühal ühendati Lihula Vabadussõja mälestussamba juures üheks Läänemaa ja Pärnumaa võidutuled. Pidulikus rivistusest võtsid osa Kaitseliidu Lääne ja Pärnu maleva esindajad. Lihula mõisa ees rivistasid end Lääneranna valla territooriumil toimetavad Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorkotkaste koondüksus, sealhulgas Lääne maleva Lihula üksikkompanii, Pärnu maleva Soontagana malevkonna, Naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa jaoskonna ning Läänemaa kodutütarde ja noorkotkaste esindajad. Üheskoos seati sammud Lihula Vabadussõja mälestussamba poole, kus viidi läbi pidulik rivistus ning ühendati Eesti Vabariigi presidendi poolt Pärnu- ja Läänemaale teele saadetud võidutuled.
Lihula Vabadussõja mälestussamba juures ootas mõisamäelt tulijaid ees Kaitseliidu Lääne maleva orkester ning arvukas rahvahulk. Peale ühist hümni laulmist pidas Lääneranna valla nimel pidupäeva kõne vallavanem Mikk Pikkmets ning asetati kõikide osalevate organisatsioonide poolt Vabadussõjas langenute mälestuseks mälestussamba jalamile pärjad. Seejärel kõneles Lihula üksikkompanii kaplan Meelis Malk ning tema kõne päädis Läänemaalt ja Pärnumaalt toodud võidutulede ühendamisega Lihula üksikkompanii pealiku Reimo Reimeri ja Soontagana malevkonna pealiku Viktor Iljini poolt.
HIIUMAA
Võidupüha võidutule tõid Hiiumaale Marge Vähter, kes on tegus naiskodukaitsja, ja eeskujulik noorkotkas Kustu Künnapas. Kaitseliitu aitas taaskord Politsei ja Piirivalve amet tuues nii tule kui ka toojad Haapsalust oma kaatriga Kärdla sadamasse. Sadamas austas tuld noortest, naiskodukaitsest ja kaitseliitlastest rivistus ning märkimisväärne hulk pealtvaatajaid. Peale tule üleandmist kohalikule omavalitsusele mälestati kõnedega meie vabaduse eest võidelnuid ja jagati võidutuli kõigile, kes seda soovisid.
Heiki Magnus
nooremveebel
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179949
