Ridala kiriku siseseinal on 1928. aastast Vabadussõja mälestustahvel kihelkonna poegade mälestuseks
Läänemaa Vabadussõja mälestussammastele asetasid mälestuspärja Kaitseliidu Lääne maleva, Naiskodukaitse Lääne ringkonna, Noorte Kotkaste Lääne maleva ja Kodutütarde Lääne ringkonna esindajad ja maleva esindaja pidas päevakohase kõne. Kaitseliit asetas pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle terve Eesti.
3. jaanuaril möödus 100 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise. Relvarahu aastapäeva tähistati kirikukellade helinaga üle kogu Eesti, vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates.
Vaikuse minutiga anname au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asula taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.
1920ndatel aastatel hakati igal aastal 3. jaanuaril, relvarahu kehtima hakkamise hetkel pidama vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
Kolmkümmend aastat tagasi see tava taaselustati ja 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, üle isamaa helisesid taas kirikukellad. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.
Sel päeval süüdatakse küünlad kõikide Vabadussõja mälestussammaste juures, aga ka kodudes. Hoonetele ja sõidukeile heisatakse sinimustvalged lipud. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks.
Pärgade asetamise tseremoonia KL Lääne maleva haldusalas algas kõikjal 3. jaanuaril kell 10.30.
1) Läänlaste Vabadussõja mälestussammas Haapsalus – 9. november 1924
Kõneles: KL LN staabiülem mjr Jüri Bachman
Mälestuspärja asetasid:
NKK – Diana Saarniit
NK – Johannes Mägi
KT – Annabel Kaasik ja Karolin Tanneberg
Liputoimkond Haapsalus:
EV riigilipp – Kalle Karm
KL Lääne malev – Jüri Tõnisma
Naiskodukaitse Lääne ringkond – Ülle Kõva
Noorte Kotkaste Lääne malev – Jakob Valdma
Kodutütarde Lääne ringkond – Katarina Sits
2) Kullamaa Vabadussõja mälestussammas – 11. juuli 1926
Kõneles: KL LN Risti malevkonna pealiku abi kpt Aksel Heidemann
Mälestuspärja asetasid:
KL – Aksel Heidemann
NKK – Anne Rehkalt
3) Nõva Vabadussõja mälestussammas – 9. september 1928
Mälestuspärja asetasid:
KL – Jaan Kääramees
NKK – Irja Laanemets ja Raissa Sinkevicius
4) Vormsi Vabadussõja mälestussammas – 1929
Mälestuspärja asetas:
NKK – Riima Koch
5) Martna Vabadussõja mälestussammas – 9. juuli 1930
Mälestuspärja asetasid:
KL – Raivo Jänes
NKK – Eda Loik
6) Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussammas – 14. september 1930
Mälestuspärja asetasid:
KL – Urmas Muld
NKK – Eha Grossev
7) Noarootsi Vabadussõja mälestussammas – 10. juuni 1935
Mälestuspärja asetasid:
KL – Hardi Rehkalt
NKK – Kaja Mander
8) Lihula Vabadussõja mälestussammas – 4. august 1935
Kõneles: KL LN Lihula ÜKo kaplan Meelis Malk
Mälestuspärja asetasid:
KL – Reimo Reimer
NKK – Kaja Lotman
NK – Arthur Kelder
KT – Elisabeth Keldrer
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval toimus mälestushetk ka Kärdla kiriku esisel Hiiumaal.
Pühapäeval, 5. jaanuaril toimus Vabadussõjas võidelnute mälestusteenistus Ridala kirikus.
Mälestuspärja asetasid:
KL – Arnold Aljaste
NKK – Kaja Mander
Heiki Magnus
nooremveebel
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179949
