Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul on 3. jaanuar lipupäev

 Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tseremoonia toimub läänlaste Vabadussõja mälestussamba  juures Haapsalu lipuväljakul. Mälestuspäeva tseremoonial kõneleb  Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres Välli, Haapsalu linnavalitsuse nimel tervitab Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja sündmust modereerib KL Lääne maleva tegevliige n-vbl Heiki Magnus. Ühispärja „Läänemaa rahvalt“ asetab Arnold Aljaste. Hingepalvuse peab Lääne piiskop Tiit Salumäe. Sündmuse käigus annetavad Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühendus ja Läänemaa Memento majalipu Ridala põhikoolile. Seejärel mälestusküünalde asetamine Vabadussõja mälestussambale.
 
 Kaitseliidu Risti malevkonna ja naiskodukaitse Risti jaoskonna korraldustoimkonna eestvõttel toimub mälestustseremoonia Kullamaa-, Nõva-, Martna-, Lääne-Nigula- ja Noarootsi Vabadussõja mälestussammaste juures, KL Lihula üksikkompanii ja NKK Lihula jaoskonna korraldustoimkond korraldab Lihula Vabadussõja mälestussamba juures, KL Hiiumaa malevkond ja NKK Hiiumaa jaoskond Kärdla kiriku mälestusmärgi juures  ning  Vormsi Vabadussõja mälestussambale asetavad mälestusküünlad KL Lääne maleva liikmed.
 
 Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande võitleja, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande inimese, haavatuid oli kaksteist tuhat. Kuid, ilma Vabadussõja võiduta poleks tänasel päeval Eesti riiki ega rahvast. Anti välja 3224 Vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele.
 
 Kahekümnendatel alustati tavaga pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
 
 Alates 1920. aastast hakati Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärke püstitama. Mälestuskivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonnakeskustesse ja linnadesse, koolidesse ja seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena, korraldati heategevusüritusi. Vabadussõja järel rajati Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki.

 Nõukogude okupatsiooni ajal enamik Vabadussõja mälestusmärke hävitati. Eestis pole mitte kunagi nii palju mälestusmärke ja kalmistuid purustatud kui Nõukogude okupatsiooni aastatel.
 
 Vabadussõja monumentide taastamine algas rahva algatusel. Nõukogude okupatsiooni ajal, 1987. aastal alustas Vabadussõja kangelaste kalmude korrastamisega Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 Võru kalmistul. 27. märtsil 1988 alustas Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 esimesena Eestis Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamisega, olles sellega eeskujuks kogu Eestile. Samba taastamistöid rahastati kalmistukülastajate annetustega. Vabadussõja mälestussamba taasavamine Võrus toimus 23. juunil 1988 laiade rahvahulkade osalusel. 2002 aastal alustas Võru Linnavalitsus matmispaiga rekonstrueerimisega. Uuel mälestussambal kasutati noortekolonni poolt valmistatud mälestusplaati ja risti.
 
 Läänlaste Vabadussõja mälestussammas Haapsalus avati 9.  novembril 1924, ja oli esimene Vabadussõja kangelastele püstitatud mälestussammas Läänemaal. Mälestussammas siin Haapsalu lossiplatsil, tookordse nimetusega turuplats, sai püsida 16. aastat, 7 kuud ja 10 päeva. Läänlaste Vabadussõja mälestussammas hävitati okupantide poolt Eesti Rahva Kannatuste Aastal viis päeva peale juuniküüditamist, 19. juunil 1941. Samba õhkimise eestvedaja oli tookordne Haapsalu linna täitevkomitee esimees seltsimees Evald Kaar. Mälestussamba õhkimise järel kaeti ala liivaga. Järgnevatel öödel käis endine Haapsalu linna aednik Karlos Tuulik mälestussamba asukohas, asendas liiva mullaga ning istutas mälestussamba asukohale helesinised, tumesinised ja valged võõrasemad. Istutatud lillepeenar moodustas ilusa Eesti trikoloori kuju. Ajalugu teab rääkida, et „punane“ Evald Kaar isiklikult käis lillepeenart hävitamas, istutamine ja hävitamine olla toimunud mitmeid kordi.
 
 1942. aasta Eesti Vabariigi aastapäevaks püstitati Haapsalu linnavalituse ja Läänemaa Skautide ühisel ettevõtmisel mälestussamba asukohale jääst Vabadussammas. Samba sisse asetasid Haapsalu elektrimontöörid kauni valgustuse, õhtusel ajal olla sammas eriliselt kaunis olnud. Tänu kargele ja külmale talvele püsis jääst Vabadussõja mälestussammas mai alguseni.
 
 Vabadussõja mälestussamba taastamisega Haapsalus alustati 1994.a. kevadel, koguti annetusi, oli pidulik nurgakivi panek ja 27. novembril 1994 toimus Läänlaste Vabadussõja mälestussamba pidulik taasavamine. 26. novembril 2017 oli siin, Läänlaste Vabadussõja mälestussamba juures pidulik sündmus, EV100 tähistamise raames avati Haapsalu lipuväljak. Mälestussamba taga on tänutahvel kõigile neile, kes mälestussamba taastamist ja renoveerimist rahaliselt toetasid.
 
 Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on ka kõik teised oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.
 
 Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tseremoonia algab kõikjal läänlaste Vabadussõja mälestussammaste juures pühapäeval 3. jaanuaril algusega kell 10.30.
 
Kaitseliidu Lääne malev
Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühendus
Läänemaa Memento
Lääne praostkond
 
Heiki  Magnus
nooremveebel