Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Haapsalus

Haapsalus toimub Läänlaste Vabadussõja mälestussamba  juures Haapsalu lipuväljakul Vabadussõjas langenute  mälestustseremoonia. Möödub 104 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise. Eesti tõestas, et osava tegutsemise ja heade liitlastega suudab ka väikeriik võita ülekaalukat agressorit. 

Relvarahu aastapäeva tseremoonial Haapsalus kõnelevad Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Kristjan Muld ja Haapsalu linna esindaja, sündmust modereerib nooremveebel Heiki Magnus. Mälestussamba jalamile asetatakse Läänemaa rahva nimel ühispärg ja kõik kohaletulnud on oodatud asetama mälestusküünlaid. Hingepalvuse peab Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Mart Salumäe.

Vabadussõja lahinguväljadel langes ja suri Eesti poolel 5000 inimest, haavata sai 14 000, neist 2600 jäi invaliidiks. Eestit toetanud riikide kodanikke langes 600 ja haavata sai 1000. Eesti sõjaväelasi langes Punaarmee kätte vangi 667. Eesti sõjavägi võttis saagiks 100 suurtükki, 500 kuulipildujat, 6 lennukit, 2 soomusautot, 1 soomusrongi, 26 vedurit, 700 vagunit ja 12 laeva. Eesti peamine relvastaja ja varustaja Vabadussõjas oli Suurbritannia, rohkesti mittesõjalist varustust andis ka USA.

Anti välja 3224 Vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Kahekümnendatel alustati tavaga pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi. 
Alates 1920. aastast hakati Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärke püstitama. Mälestussambad, -kivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonna-keskustesse ja linnadesse, koolidesse ja seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena, korraldati heategevusüritusi. Vabadussõja järel rajati Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki.

Vabadussõja mälestussambad Läänemaal, avamine ja taasavamine;
Läänlaste Vabadussõja mälestussammas Haapsalus (9.11.1924 / 27.11.1994)
Kullamaa Vabadussõja mälestussammas (11. 07.1926 / 30.09.1989)
Nõva Vabadussõja mälestussammas  (9.09.1928 / 06.08.1989)
Vormsi Vabadussõja mälestussammas (1929, säilinud algsel kujul)
Martna Vabadussõja mälestussammas (9. 07.1930 / 10.10.1992)
Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussammas (14.09.1930 / 10.09.1989)
Noarootsi Vabadussõja mälestussammas (10.06.1935 / 24.06.1990)
Lihula Vabadussõja mälestussammas (4.08.1935 / 23.07.1993)

Nõukogude okupatsiooni ajal enamik Vabadussõja mälestusmärke hävitati. Eestis pole mitte kunagi nii palju mälestusmärke ja kalmistuid purustatud kui Nõukogude okupatsiooni aastatel.

Läänlaste Vabadussõja mälestussammas Haapsalus avati 9.  novembril 1924, ja oli esimene Vabadussõja kangelastele püstitatud mälestussammas Läänemaal. Mälestussammas Haapsalu lossiplatsil, tookordse nimetusega turuplats, sai püsida 16. aastat, 7 kuud ja 10 päeva. Läänlaste Vabadussõja mälestussammas hävitati okupantide poolt „Eesti rahva kannatuste aastal“ viis päeva peale juuniküüditamist, 19. juunil 1941. Samba õhkimise eestvedaja oli tookordne Haapsalu linna täitevkomitee esimees kommunist ja seltsimees Evald Kaar. Mälestussamba õhkimise järel kaeti ala liivaga.
 
Järgnevatel öödel käis endine Haapsalu linna aednik Karlos Tuulik mälestussamba asukohas, asendas liiva mullaga ning istutas mälestussamba asukohale helesinised, tumesinised ja valged võõrasemad. Istutatud lillepeenar moodustas ilusa Eesti trikoloori kuju.
 
Ajalugu teab rääkida, et punane kommunist ja seltsimees Evald Kaar isiklikult käis lillepeenart hävitamas, istutamine ja hävitamine olla toimunud mitmeid kordi.
 
1942. aasta Eesti Vabariigi aastapäevaks püstitati Haapsalu linnavalituse ja Läänemaa Skautide ühisel ettevõtmisel mälestussamba asukohale jääst Vabadussammas. Samba sisse asetasid Haapsalu elektrimontöörid kauni valgustuse, õhtusel ajal olla sammas eriliselt kaunis olnud. Tänu kargele ja külmale talvele püsis jääst Vabadussõja mälestussammas mai alguseni.
 
Vabadussõja mälestussamba taastamisega Haapsalus alustati 1994.a. kevadel, koguti annetusi, oli pidulik nurgakivi panek ja 27. novembril 1994 toimus Läänlaste Vabadussõja mälestusamba pidulik taasavamine. 26. novembril 2017 oli Läänlaste Vabadussõja mälestussamba juures pidulik sündmus, EV100 tähistamise raames avati Haapsalu lipuväljak.
Läänlaste Vabadussõja mälestussamba taga raekoja pargis on tänutahvel kõigile neile, kes mälestussamba taastamist ja renoveerimist rahaliselt toetanud on. Aitäh!

9. novembril 2024.a. möödub Läänlaste Vabadussõja mälestussamba avamisest Haapsalus 100 aastat ja 27. novembril taasavamisest 30 aastat. Väärib tähistamist!

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks. Oleme oodatud Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevale 3. jaanuaril 2024.
 

---

korraldustoimkonna nimel
Heiki Magnus