Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Haapsalus

Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande võitleja, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande inimese, haavatuid kaksteist tuhat. Kuid, ilma Vabadussõja võiduta poleks tänasel päeval Eesti riiki ega rahvast.
 Anti välja 3224 Vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Kahekümnendatel alustati tavaga pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi. Kakskümmend kuus aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke pühitsemise avalikult.
 Alates 1920. aastast hakati Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärke püstitama. Mälestuskivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonnakeskustesse ja linnadesse, koolidesse ja seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena, korraldati heategevusüritusi. Vabadussõja järel rajati Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki.

 Nõukogude okupatsiooni ajal enamik Vabadussõja mälestusmärke hävitati. Eestis pole mitte kunagi nii palju mälestusmärke ja kalmistuid purustatud kui Nõukogude okupatsiooni aastatel.

 Vabadussõja monumentide taastamine algas rahva algatusel. Nõukogude okupatsiooni ajal, 1987. aastal alustas Vabadussõja kangelaste kalmude korrastamisega Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 Võru kalmistul. 27. märtsil 1988 alustas Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 esimesena Eestis Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamisega, olles sellega eeskujuks kogu Eestile. Samba taastamistöid rahastati kalmistukülastajate annetustega. Vabadussõja mälestussamba taasavamine Võrus toimus 23. juunil 1988 laiade rahvahulkade osalusel. 2002 aastal alustas Võru Linnavalitsus matmispaiga rekonstrueerimisega. Uuel mälestussambal kasutati noortekolonni poolt valmistatud mälestusplaati ja risti.

 Läänlaste Vabadussõja mälestussammas Haapsalus avati 9.  novembril 1924, ja oli esimene Vabadussõja kangelastele püstitatud mälestussammas Läänemaal. Mälestussammas siin Haapsalu lossiplatsil, tookordse nimetusega turuplats, sai püsida 16. aastat, 7 kuud ja 10 päeva. Läänlaste Vabadussõja mälestussammas hävitati okupantide poolt Eesti Rahva Kannatuste Aastal viis päeva peale juuniküüditamist, 19. juunil 1941. Samba õhkimise eestvedaja oli tookordne Haapsalu linna täitevkomitee esimees seltsimees Evald Kaar. Mälestussamba õhkimise järel kaeti ala liivaga. Järgnevatel öödel käis endine Haapsalu linna aednik Karlos Tuulik mälestussamba asukohas, asendas liiva mullaga ning istutas mälestussamba asukohale helesinised, tumesinised ja valged võõrasemad. Istutatud lillepeenar moodustas ilusa Eesti trikoloori kuju. Ajalugu teab rääkida, et punane Evald Kaar isiklikult käis lillepeenart hävitamas, istutamine ja hävitamine olla toimunud mitmeid kordi.
 
 1942. aasta Eesti Vabariigi aastapäevaks püstitati Haapsalu linnavalituse ja Läänemaa Skautide ühisel ettevõtmisel mälestussamba asukohale jääst Vabadussammas. Samba sisse asetasid Haapsalu elektrimontöörid kauni valgustuse, õhtusel ajal olla sammas eriliselt kaunis olnud. Tänu kargele ja külmale talvele püsis jääst Vabadussõja mälestussammas mai alguseni.
 
 Vabadussõja mälestussamba taastamisega Haapsalus alustati 1994.a. kevadel, koguti annetusi, oli pidulik nurgakivi panek ja 27. novembril 1994 toimus Läänlaste Vabadussõja mälestussamba pidulik taasavamine. 26. novembril 2017 oli siin, Läänlaste Vabadussõja mälestussamba juures pidulik sündmus, EV100 tähistamise raames avati Haapsalu lipuväljak. Mälestussamba taga on tänutahvel kõigile neile, kes mälestussamba taastamist ja renoveerimist rahaliselt toetasid.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks.

Heiki  Magnus
nooremveebel