Viimsi kooliteatri lavastusega „Ma vaatan maailma igaviku aknast. Maria ja Johan Laidoneri perekonna lugu“ tähistatakse sellel ja järgneval nädalal Johan Laidoneri 135. sünniaastapäeva Eesti Sõjamuuseumis Viimsis.
Johan Laidoner VR I/1 ja III/1 (12.02.1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13.03.1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Maria Laidoner (kuni 1911 Maria Kruszewska, 7.12.1888 – 12.11.1978 Jämejala) oli Eesti pianist ja klaveriõpetaja, Johan Laidoneri abikaasa. Nende laulatus toimus Peterburi Imperaatorliku Nikolai Sõjaväeakadeemia kirikus 30.10.1911.
19. juulil 1940 arreteeris punavõim Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja tema abikaasa Maria Skarbek-Kruszewska-Laidoneri. Johan Laidoner suri Vladimiri keskvanglas 13.03.1953. Maria vabanes Vladimiri vanglast 1954. aastal. Tema elukohaks sai väike Melenki linnake, kus ta asutas muusikakooli ja teenis seal endale ülalpidamist klaveri- ja inglise keele tunde andes. 1961. aastal jõudis muserdatud Maria Eestisse. Talle anti luba elada
Haapsalus, Jaama tänav 7, kus ta veetis aastad 1963–1975. Haapsalus oli Marial üks tuba, mis kehvalt sooja pidas, köök teise leibkonnaga ühine. Maria Laidoner on maetud poja kõrvale Tallinna Siselinna kalmistul.
«Kui keegi peaks minust midagi rääkima, öelgu, et ma väga armastasin oma meest. Muu ei ole oluline.» Nii ütles Maria Laidoner, poolatarist aadlidaam, kes pühendas oma elu oma mehele ja selle läbi Eesti Vabariigile.
Eile, 12.02.2019 täitus Johan Laidoneri sünnist 135 aastat, Maria Laidoneri sünnist möödus 7.12.2018.a. 130 aastat. Lisaks tähistab etendusega oma 100. aastapäeva ka Eesti Sõjamuuseum Viimsis. Õhtu avasõnad ütlesid Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ja Siim Kallas.
Dokumentaalnäidend põhineb Eesti Sõjamuuseumis olevatel materjalidel. Lavastuses on perekonna olulisemad sündmused ja juhtumised välja toodud kõige ehedamal moel. Kes vähegi kursis perekond Laidoneri elulooga, teab juba ette, et pisaraid tagasi hoida oli suhteliselt võimatu. Etenduse osatäitjad võtsid oma rolli nii tõsiselt, kohati oli tunne, et olemegi ajas tagasi ja viibime nende keskel. Tõetruu etendus kestis kaks tundi, esimene vaatus lõppes kindral Laidoneri 50. sünnipäeva tähistamisega ühises kohvilauas. Aplausi saatel tõusis dokumentaalnäidendi lõpul kogu saal tänutäheks. Etenduses osalenud Viimsi kooliteatri näitlejatele, juhendajatele ja Viimsist sirgunud näidendi peaosalistele kingiti tänuks lilli.
Lääne esindus osales etendusel Eesti Sõjamuuseumi ja Viimsi valla kutsel. Südamlikud tänusõnad ütles KL Lääne maleva ja NKK Lääne ringkonna nimel NKK Lääne ringkonna aseesinaine pr. Tiina Leesik ja andis ka üle Lääne kingikoti, kus kõigile midagi mälestuseks jäi. Läänemaad esindasid Eesti Sõjamuuseumis veel Eha Grossev ja Lea Lai naiskodukaitsest ning Aksel Heidemann, Hardi Rehkalt ja Heiki Magnus kaitseliidust.
Dokumentaalnäidendi lavastaja on Külli Talmar, peaosades Liisa Linhein ja Jüri Tiidus ning osatäitjad Viimsi kooliteatri näitlejad. Etendused toimuvad veel 15,16,18,19 ja 20. veebruaril algusega kell 18. Etendus on kõigile tasuta aga korraldajad paluvad istekohad eelnevalt broneerida aadressil margit.vosu
viimsi.edu.ee
Heiki Magnus
Nooremveebel
kaitseliit.ee
Telefon: +372 7179949
