Teksti suurus:
A A A

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Läänemaal

15.09.2017
Vastupanuvõitluse päeva tähistamine toimub Läänemaal, 22. septembril Kirblas. Kümnendat aastat tähistame 22. septembril riigikogu otsusega riikliku tähtpäevana Vastupanuvõitluse päeva, et tänada Eestile elanud eestlasi, kes ka võõrvõimu trotsides jäid kindlaks oma aadetele. See on päev, et  meenutada metsavendade, poliitvangide ja küüditatute  meelekindlust ning üldrahvalikku vastupanutahet.  Vastupanuvõitluse päeval on kohane meenutada, et just kirik oli keerulistel aegadel legaalne institutsioon, mis hoidis rahva lootust taaskord riiklikult vabaks saada.
 
Vastupanuvõitluse päev algab kell 12.30 Jüri Uluots’a kalmul Kirbla kirikuaias, kõneleb ajaloolane Mati Mandel. Seejärel Vastupanuvõitluse päeva kontsert – jumalateenistus EELK Kirbla Püha Nikolause kirikus. Teenivad Lääne piiskop Tiit Salumäe ja koguduse õpetaja Illimar Toomet. Kontsertosas laulavad isamaalisi laule Ridala põhikooli laululapsed õpetaja Anne Pääsuke’se juhatusel. Mälestusteenistusel meenutame Otto Tiefi valituse tähtsust Eesti ajaloos ja räägime valitsusliikmete saatusest. EELK Kirbla Püha Nikolause kirikus on Kirbla kihelkonna Vabadussõja mälestustahvel, veidi kahjustatud kuid säilinud originaal kujul.

Pärast mälestusteenistust jätkub Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Kirbla rahvamajas. Kõneleb Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos, esinevad Ridala põhikooli rahvatantsurühmad, juhendaja Hilja Tamm. Vastupanuvõitluse päeva lõpetab  ühine kohvilaud.

Otto Tiefi valitsuse nimetas ametisse Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Kuigi valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas, sai sinimustvalge Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva. Tiefi valitsusest sai alguse Eesti Vabariigi valitsuse tegevus eksiilis, mis andis 1990. aastate alguses täiendava poliitilise ja õigusliku argumendi Eesti Vabariigi taastamiseks järjepidevuse alusel.
20. septembril toimus Tallinnas esimene valitsuse koosolek. 21. septembril 1944 teatas valitsus oma kohustuste täitmisele asumisest, raadio kaudu informeeriti sellest ka välisriike. Valitsuse deklaratsioon maailmale ja eesti rahvale jäi trükkimata, sest nõukogude pommirünnak lõi rivist välja trükikoja elektrivarustuse.
22. septembril 1944 - vaid mõni tund enne seda, kui Nõukogude Liidu väed Tallinna jõudsid - lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed. Valitsus kogunes Läänemaale Puise randa Põgari külla ning ootas evakueerimiseks lubatud kiirkaatrit Rootsist. Paat saabus aga alles 29. septembril ning sellega põgenes Eestist vaid Helmut Maandi. Kaarel Liidak varjas ennast Nõukogude võimu eest metsavennana ning suri 1945. aastal. Valitsuse ülejäänud liikmed arreteeriti ning mõisteti vangi või surma.

Otto Tiefi valitsuse moodustamine  on sümboolse tähtsusega samm Eesti iseseisvuspüüdluste ja võõra võimu vastu võitlemises. Vastupanuvõitluse päeva tähistamisega teadvustatakse 22. septembril 1944. aastal Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist.

Olete oodatud Vastupanuvõitluse päeva tähistamisele Läänemaal, Kirblas 22. septembril algusega kell 12.30

Vastupanuvõitluse päeva korraldavad: EELK Kirbla Püha Nikolause kogudus, Kaitseliidu Lääne malev, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Eruohvitseride Kogu, Läänemaa Memento, Lihula vald ja Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit.

Heiki Magnus
Teavituspealik