Teksti suurus:
A A A

Vabadussõja relvarahu aastapäev Haapsalus

30.12.2017
Läänlaste Vabadussõja mälestussammas Haapsalus
Autor: Heiki Magnus
3. jaanuaril kell 10.30 tähistatame vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu 98. aastapäeva ja mälestatame Eesti vabaduse eest võidelnuid.

Haapsalus toimub Läänlaste Vabadussõja mälestussamba  juures Haapsalu lipuväljakul Vabadussõjas langenute  mälestustseremoonia. Möödub 98 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise. Eesti tõestas, et osava tegutsemise ja heade liitlastega suudab ka väikeriik võita ülekaalukat agressorit.

Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande võitleja, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande inimese, haavatuid kaksteist tuhat. Kuid, ilma Vabadussõja võiduta poleks tänasel päeval Eesti riiki ega rahvast. Anti välja 3224 Vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest enim inglastele ja soomlastele. Kahekümnendatel alustati tavaga pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi. Kakskümmend kuus aastat tagasi taastas Eesti Muinsuskaitse Selts relvarahu mälestushetke pühitsemise avalikult.
Relvarahu aastapäeva tseremoonial Haapsalus kõnelevad Kaitseliidu Lääne maleva staabiülem pealiku kohustes major Jüri Bachman, Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ja piiskop Tiit Salumäe, modereerib KL Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus. Vabadussõja mälestussamba jalamile asetavad ühispärja mälestustseremoonia korraldustoimkonna esindajad. Mälestusküünalde asetamine Vabadussõja mälestussambale.

Alates 1920. aastast hakati Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärke püstitama. Mälestuskivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonnakeskustesse ja linnadesse, koolidesse ja seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena, korraldati heategevusüritusi. Vabadussõja järel rajati Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki.

Nõukogude okupatsiooni ajal enamik Vabadussõja mälestusmärke hävitati. Eestis pole mitte kunagi nii palju mälestusmärke ja kalmistuid purustatud kui Nõukogude okupatsiooni aastatel.

Vabadussõja monumentide taastamine algas rahva algatusel. Nõukogude okupatsiooni ajal, 1987. aastal alustas Vabadussõja kangelaste kalmude korrastamisega Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 Võru kalmistul. 27. märtsil 1988 alustas Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 esimesena Eestis Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamisega, olles sellega eeskujuks kogu Eestile. Samba taastamistöid rahastati kalmistukülastajate annetustega. Vabadussõja mälestussamba taasavamine Võrus toimus 23. juunil 1988 laiade rahvahulkade osalusel. 2002 aastal alustas Võru Linnavalitsus matmispaiga rekonstrueerimisega. Uuel mälestussambal kasutati noortekolonni poolt valmistatud mälestusplaati ja risti.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks.

Heiki Magnus
Teavituspealik