Teksti suurus:
A A A

Märtsiküüditamise mälestuspäeval...

26.03.2017
Risti raudteejaama mälestussamba juures mälestati neid, keda võõras võim 1949. aasta märtsis väevõimuga Siberisse viis, kuid ka kaitseliitlast, kelle eestvedamisel 1999. aastal avati mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad” – Viljar Anskot.
Monumendi “Raudteerööpad mäletavad” juures oli seekord ka mälestushetk monumendi autori ja rajaja Viljar Ansko auks. “20. detsembril eelmisel aastal lahkus meie seast jäädavalt arst, karikaturist, luuletaja, koduloolane, ajaloolane, leiutaja ja inimene, kes armastas oma isamaad ja rahvast. Viljar Ansko, keda, lähedased kutsusid Villuks. Villu võitlused ebaõigluse vastu, mis meid on ajaloo jooksul tabanud, on saanud oma kuju selle mälestussamba näol siin Risti endise raudteejaama perroonil. 23. augustil 1999 avati Villu kavandi järgi püstitatud monument “Raudteerööpad mäletavad”, mis täna kannab rahva seas nime Risti rist ja on mälestusmärgiks rohkem kui 3000 küüditatud läänlasele.” ütles Kaitseliidu Risti malevkonna pealik Aksel Heidemann.

Naiskodukaitse Lääne ringkonna Risti jaoskonna esinaine Kati Ojaver esitas teemakohase Viljar Ansko luuletuse. Mäestuspalvuse pidas Lääne praost Leevi Reinaru. Päevakohase kõne pidasid  Lääne maavanem Neeme Suur, Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus,  Kullamaa abivallavanem Heikki Salm ja Läänemaa Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste.

Keskpäeval algas mälestuspalvus Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis, teenis piiskop Tiit Salumäe. Kõnelesid Naiskodukaitse Lääne ringkonna esinaine Mare Laide, Lääne maavanem Neeme Suur ja Läänemaa Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste. Päevakohase Jaan Poska lähisugulase luuletuse esitas Kaitseliidu Lääne maleva toetajaliige Ellen Jaks. Mälestuspäevast osavõtjad süütasid mälestusküünlad oma lähedaste mälestuseks.

Peale teenistust Haapsalu toomkirikus jätkus mälestuspäev läänlaste Vabadussõja mälestussamba juures Haapsalu lossiplatsil. Päevakohased sõnavõtud ütlesid Lääne maavanem Neeme Suur ja piiskop Tiit Salumäe. Läänemaa rahva nimel asetasid küüditamise läbi kannatanud inimesed läänlaste Vabadussõja mälestussamba jalamile kümme küünalt, mälestamaks Läänemaalt küüditatud inimesi. Läänemaa kümme omavalitsust on; Haapsalu linn, Hanila, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi, Nõva, Ridala ja Vormsi vald. Läänemaa rahva nimel asetas ühispärja läänlaste Vabadussõja mälestussamba jalamile Läänemaa Memento Ühendus.
Märtsiküüditamise mälestuspäeval Ristil ja Haapsalus oli väljas liputoimkond - Eesti, Lääne maakonna, Haapsalu linna, Läänemaa Memento, Eesti Endiste Metsavendade Liidu, Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkonna ja Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühenduse lippudega.

Kaitseliidu Lääne maleva esindus osales kell 17 alanud tseremoonial  Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba juures Tallinnas. Sõnavõttudega esinesid justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju ning mälestuspalvuse pidas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku praost Jaan Tammsalu.
Pärast mälestustseremooniat kell 18 toimus traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil. Sellel aastal süüdati küünlad järgides väljakule märgitud Eesti kontuuri.  Vabaduse väljakul kuvati ka rohkem kui 32 000 represseeritu nimed, kes 1949. aastal Eestist küüditamisele määrati, nende hulgas ka need, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama.

Mõned aastad tagasi ütles küüditamise üle elanud aastates proua Maie Laadoga Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis mälestusküünalt asetades: „Meil on nii hea meel, et on olemas Naiskodukaitse ja Kaitseliidu liikmed, kes ikka ja jälle aitavad meil seda päeva korraldada ja meeles pidada. Me oleme teile väga tänulikud!“

Heiki  Magnus
KL LN teavituspealik