Teksti suurus:
A A A

Lihula mõisamäel lõpetas patrullvõistlus Sügistorm

01.10.2017
Sügistormi finiš Lihula laululaval.
Autor: Mirjam Varik
Täna õhtul lõppes Lihula mõisamäel Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii korraldatav patrullvõistlus Sügistorm 2017. Esimene põhivõistkond Invictus 1 finišeeris Lihula laululaval veidi pärast kella kahte päeval. Kell 13.59 oli laululava veel tühi ja vaikne.
„Kohe-kohe peaksid tulema,“ ütles finišis vahti pidav naiskodukaitsja Lilia Urb. Urb on naiskodukaitse liige olnud kevadest ja ise läbi teinud vaid ühe võistluse. Vahis oli Urb olnud kella üheksast hommikul.  „Käisime kõigepealt takistusraja läbi. Nüüd olen finišis võistlejaid ootamas ja saabumisaegu märkimas,“ ütles Urb. „Väga põnev rada on, aga varustusega läbida üsna keeruline.“

Lihula mõisamäe nõlvadel kulgev takistusrada oli võistlejaile viimane jõukatsumus enne finišit, muu hulgas tuli läbida veetakistus ja varjuda vaenlase kuulide eest. Takistusrajale eelnes 24 tundi ümbruskonna metsades, linnulennult 40 kilomeetrit, seljas paarkümmend kg varustust. Sügistorm startis laupäeval, 30. septembril keskpäeva paiku. Võistkonnad läksid rajale kümneminutiliste vahedega. Enne Invictus 1 olid finišisse jõudnud nn nullvõistkonnad: esimesena, kell 12.18 kodutütarde võistkond Rukkiliblikad, kes läbis takistusraja 18 minutiga, ja kell 13.11 noorkotkad, kellel kulus takistusraja läbimiseks 11 minutit. Nullvõistkonnad läksid rajale ilma laskemoona ja relvadeta, nii et nende varustus oli kümmekond kg kergem kui põhivõistlejail.

Juba enne Invictus 1 finišeerimist said kodutütred rõõmustada selle üle, et takistusraja läbisid nad meestest kiiremini. „Tegite meestele ära!“ hõikas tüdrukutele Lilia Urb, kes pingsalt kella pealt minuteid ja sekundeid jälgis. Rukkiliblikate võistkonna liige, 15aastane Katarina Sits osales Sügistormil esimest korda, võistelnud on ta aga juba viis aastat ja kodutütar olnud kaheksa aastat. „Rada tundus alguses raske, aga nüüd, tagantjärele polnud ta raskem kui teistel võistlustel. Tegelikult on see iga võistlusrajaga nii,“ ütles Sits rõõmsalt, nagu polekski tal pikk rännak ja magamata öö selja taga. Tüdrukud ei olnud pidanud siiski 24 tundi järjest üleval olema. „Kaks tundi saime vahepeal magada, sest luurepunkti ei pidanud me läbima. Meie varustuse hulgas pole ööprille,“ selgitas Sits. Rukkiliblikate võistkonda kuulusid peale Sitsi Ele-Riin Niit, Maie Keldrima ja Karmel Lääts.

Esimese täiskasvanute võistkonnana finišeerinud Invictus 1 jäi takistusraja läbimisel tüdrukutele peaaegu seitse minutit alla. Meestel kulus takistusraja läbimiseks 24 minutit ja 48 sekundit. „Huvitav oli. Kontrollpunktide paigutus oli hästi läbi mõeldud ja kogu aeg oli tegevus peal,“ ütles pärast 24tunnist rännakut Kert Klementi. Küsimusele, kas jõud vahepeal otsa ei saanud, vastas nooremseersant Klementi, et sai ikka küll. „Aga võistkond motiveerib. See, et kõik panustavad võrdselt. Loobumise peale küll kordagi ei mõelnud. Nüüd tahaks süüa ja villis jalgu ravitseda. Õhtusest saunast ja unest ei ütleks ka ära,“ ütles Klementi. Kaitseliidus on ta olnud viis aastat.

Kokku osales Sügistormil seitse neljaliikmelist võitkonda, kokku 28 võistlejat. „Eesmärk oli, et osalejaid oleks rohkem, aga gripilaine ja teenistuskohustused nõudsid lõivu,“ ütles Sügistormi peakorraldaja vanemveebel Andrus Aruots. Aruots märkis, et distantsi läbimise kiirusest olulisemad on ülesanded, mida tuleb kontrollpunktides täita. „Luurepatrullile omased ülesanded, alates info kogumisest ja lõpetades lahingülesannetega. Spekter on lai,“ ütles Aruots. Näiteks adrenaliini tõstmise punktis, nagu ütles Lääne maleva Lihula üksikkompanii liige Peep Põldäär, sattusid võistkonnad vaenlase ootamatu kuulirahe alla. „Kui nad tulevad, siis meie anname tuld,“ selgitas Põldäär. Tema pidas vahti varjetelgi kõrval. Kella kaheks päeval oli tal kulunud sadakond paukpadrunit. Pärast adrenaliini tõstmise punkti tuli võistlejail läbida veetakistus. „Lähevad rinnuni vette,“ ütles Põldäär.

Kaie Ilves
„Lääne Elu“