Teksti suurus:
A A A

Kaitseliidu juubeliaasta tuleb seni suurima "Siiliga"

12.02.2018
Kaitseliit ja Kaitsevägi korraldavad mai alguses suurõppuse Siil 2018, et kontrollida Kaitseliidu ja reservväe lahinguvalmidust ning ühtlasi võimet täita ülesandeid laiapindse riigikaitse raames. Järjekorras neljandal suurõppusel Siil osaleb enam kui 13 000 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, kaitseväelast ja reservväelast ning liitlas- ning partnerriikide sõdurit 13 riigist. See on esimene kord, kus maakaitsesüsteem korraga üle terve Eesti pannakse sellises mahus proovile. 2. mail algavat ja kaks nädalat kestvat suurõppust peetakse kogu Eesti territooriumil, õppuse konventsionaalse sõjapidamise faas leiab aset Viljandi-, Tartu-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal.
Õppus on jagatud kolme etappi: 4. maini kestva etapi jooksul saavutavad õppusel osalevad üksused lahinguvalmiduse, 5.-7. maini harjutavad Kaitseliidu sisekaitse, korrakaitse jm üksused ning 1. ja 2. jalaväebrigaad koostööd Kaitseliidu lahingugruppide ja liitlastega. Õppuse kolmas ehk õppelahingute etapp kestab 8. maist 12. maini, mil 2. jalaväebrigaad koos Saksa, Soome, Läti, Leedu ja USA üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu. Õppusel hinnatakse nii kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kui ka harjutatakse Kaitseliidu, kaitseväe, PPA jt riigistruktuuride ülesannete täitmist ja koostööd.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul harjutab 2018. aasta Siilil suur osa vabatahtlikke ja reservväelasi sel korral maakaitsega seotud ülesandeid. „Maakaitse on turvavaip, mille sitkusest ja võitlusvõimest sõltub meie kaitsevõime,“ ütles kindral Riho Terras.

«Meie kavatsus on aktiveerida praktiliselt ühel ajal see turvavaip, mis peaks katma kogu riigi. Me saame vastuse küsimusele, kas kogu struktuur on olemas ja mis on tema valmidus. Ning kas need üksused, mis selleks hetkeks peavad olema, on ka tegelikult valmis ülesandeid täitma,» ütles Siil 2018 korraldamise eest vastutav kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel. Ta selgitas, et Kaitseliidul on väga oluline roll juba võimaliku agressiooni väga varajases faasis. Esiteks osutab Kaitseliit teistele riigistruktuuridele abi hädaolukorra plaanide elluviimisel, toetades jõududega näiteks politsei- ja piirivalveametit.

Teiseks peavad kaitseliitlased olema abiks vajalike kaitseväe üksuste kiirele formeerimisele. Samal moel tuleb ka Kaitseliidul endal saada lahinguvalmidusse oma kiirreageerimisüksused, lahingugrupid. «Ühel hetkel ongi kogu Kaitseliidu baasil riigikaitses osalev struktuur – alates maakaitse staabist, mida juhib Kaitseliidu ülem läbi maakaitseringkondade, lahingugruppide ja malevate – aktiveeritud. See on kõige olulisem, mida me tahamegi näha,» loetles Sirel.
Õppus toimub selle aasta mais üle terve Eesti, selle sõjalise väljaõppe osa viiakse läbi Põhja-Eestis. Kaitseväe reservväelastel on seekordsele suurõppusele vähem asja. Kutse Siilile saab suurem osa Eesti 16 000 kaitseliitlasest, sealhulgas need, kes pole määratud sõjalistesse, vaid toetavatesse rollidesse. Koos liitlaste ja ajateenijatega võib õppusel osalejate arv jääda 13 000 lähedale. Sireli sõnul nõuab Siil 2018 Kaitseliidult mitmes mõttes pingutust.

Õppuse-eelsel perioodil peaks Kaitseliidu relvastusse määratama tankitõrjeraketisüsteemid Javelin, samuti miinipildujapatareid. Õppuse ajaks peavad kõik üksused olema läbinud väljaõppe, et saaks testida nende reageerimiskiirust ja võimekust ülesandeid täita. Sealjuures jäävad mitmeks nädalaks õppusel aktiveerituks Kaitseliidu maakaitseringkonnad ja nende staabid.

Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili ütles, et suurõppus on hea viis testida, kas oma 100. sünnipäeva tähistav organisatsioon vastab rahva ootustele. «Minu arust on see üldse üks paremaid meetodeid nii auväärset tähtpäeva tähistada,» ütles ta. Õppusel liigutakse järk-järgult rahuajast kriisiaega ja sealt sõjaseisukorda. Proovile tuleb panna Kaitseliidu juhtimisahelad. Teiste hulgas liikmeskond, kes ei ole määratud sõjaaja üksustesse, vaid toetavad sisekaitset. «Me toome kohale kõik Kaitseliidu baasil tehtud lahingugrupid ja paralleelselt ühel momendil ka need, kes on toetavates ülesannetes: formeerijad ja sisejulgeoleku tagajad,» ütles Kiili. Kaitseliidu ülema sõnul on Eesti potentsiaalse vastase peamine omadus see, et autokraatlik süsteem on suuteline väga kiiresti otsustama. «Me peame olema oma otsuste ajavahe enne läbi mõelnud,» lausus ta. Samuti tähendab see, et politsei- ja piirivalveameti ning kaitseliitlaste koostöö, mis on tänu viimastele õppustele hoogsalt paranenud, peab nüüd õlitatult töötama.

Õppuse hilisemas, maastikusõja faasis osaleb üks Kaitseliidu maakaitse lahingugrupp, ent ülesandeid saavad ka teised. See tähendab, et lihtsalt formeerimisega ühegi kaitseliitlase suurõppus kindlasti ei piirdu. «Eesmärk on olla oma tegevustega nii veenvad, et hoida sõda ära. Aga me näitame ka oma tegevustega, et kui sõda peaks juhtuma, siis sõdime,» lubas Kiili. Õppus on õnnestunud eelkõige siis, kui kõik valmidusplaanidesse kuuluvad struktuurid on õigel ajal formeeritud, nende käes on olemas nõutud varustus ja nad oskavad seda vastavalt ülesannetele kasutada.

2016. aasta lõpus oli Kaitseliidus 16 023 liiget, koos eriorganisatsioonide – Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega – kokku 25 530 liiget. Suurõppust Siil on korraldatud varem kolmel korral: 2008., 2009. ja 2015. aastal.

Heiki Magnus
Teavituspealik